Sotsiaalpartnerite kohtumiselt EK delegatsiooniga

5. juuni 2003 hommikul kohtusid sotsiaalpartnerid Tööandjate Majas Euroopa Komisjoni delegatsiooniga.

Kohtumise teemaks on sotsiaaldialoogi edendamine Eestis.

Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees Meelis Virkebau ütles kohtumisel, et Eesti jaoks on tõsiseks probleemiks nihe tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel ning vähene aktiivsete tööturumeetmete rakendamine.

Kohtumisest võtsid osa:

Ametiühingute poolelt
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kadi Pärnits, sotsiaalsekretär Harri Taliga ning euro- ja koolituskoordinaator Liina Carr, Kultuuritöötajate Ametiliidu esimees Ago Tuuling.

Tööandjate poolelt
Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees Meelis Virkebau, tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis, rahvusvaheliste suhete nõunik Eve Päärendson Eesti ja jurist Renno Mägi.

Euroopa Komisjoni Delegatsiooni juht Eestis John Kjaer, Phare sotsiaalprogrammide koordinaator Caroline Chevalier, Atashee Tiina Savi.

Euroopa Komisjoni sotsiaal- ja tööpoliitika direktoraadi delegatsioon:

Pr Odile Quintin, Director General of Directorate General Employment and Social Policy (sotsiaal- ja tööpoliitika direktoraadi peadirektor), Hr Bernhard Jansen, Director of Adaptability, Social Dialogue and Social Rights (sotsiaalse kaasatuse, sotsiaaldialoogi ja sotsiaalpoliitika üksuse direktor), Hr Jean-Paul Tricart, Head of the Enlargement and International Co-operation Unit (EL laienemise ja rahvusvahelise koostöö üksuse juhataja), Pr Lisa Pavan-Woolfe, Director for Horizontal and International Issues (horisontaalsete ja rahvusvaheliste teemade üksuse direktor) Hr Xavier Monné Prats, European Social Fund Policy Coordinator (Euroopa Sotsiaalfondi poliitika koordinaator)


Vaba Euroopa: Euroopa Komisjoni kõrge ametnik kritiseeris Eestit

Külli-Riin Tigasson - 5. juuni, 2003 20:17

Eilsest tänaseni viibis Eestis Euroopa Komisjoni Tööhõive- ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadi juht Odile Quintin, kes nimetas Eesti suurimate sotsiaalprobleemidena pikaajalist tööpuudust ning elanike kõrget vaesusriski ja heitis ette viivitamist Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööalaste õigusaktide ülevõtmisega.

- - - - -

Euroopa Komisjoni kõrge ametnik Odile Quintin heitis oma eilsest tänaseni kestnud Tallinna-visiidil Eesti pihta mitu kriitikanoolt. Pärast kohtumisi Eesti valitsuse, ametiühingute ja tööandjate esindajatega nentis Quintin, et Eesti on üks mahajäänumaid kandidaatriike, kes ei ole piisava kiirusega suutnud üle võtta Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööalaseid õigusakte.

"Tööõigusest on peaaegu täielikult üle võetud ainult üks tööaega puudutav direktiiv ning teiste direktiivide ülevõtmisel on suur lünki," ütles Quintin. "Diskussioon on edasi lükkunud ka soolise võrdõiguslikkuse osas."

Quintin soovitas enne kavandatavat Euroopa Liiduga ühinemist tuleva aasta 1. mail võtta vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus ja viia lõpule Euroopa Liidu diskrimineerimisvastase seaduse ülevõtmine. Need sammud peaksid Quintini hinnangul positiivselt mõjutama ka tööturgu.

Eesti sotsiaalminister Marko Pomerants kinnitas, et loodab seaduste valmimist eeloleval sügisel. "1. september on tähtaeg, kui [võrdõiguslikkuse seadus] peab olema valitsuses valmis," ütles Pomerants.

Odile Quintini hinnangul peab Eesti valitsus looma selge strateegia võitluseks sotsiaalse tõrjutusega. Tema hinnangul on Eestis probleemiks kõrge vaesusrisk ja pikaajaline tööpuudus. Quintinile valmistavad muret ka mitte-eestlased, kelle tõenäosus töötuks jääda on kaks korda suurem kui eestlastel.

"Sotsiaalne sidusus ja võitlus vaesusega on Eesti jaoks ülimalt tähtis," rõhutas Quintin. "Eesti vaesusrisk on Baltimaade kõrgeim ning see on palju suurem kui Euroopa Liidu praegustes liikmesmaades. Eestis tuleb palju tööd teha ka pikaajalise tööpuuduse vähendamiseks."

Quintin viitas ka vajadusele vähendada laste vaesust. "Vaesuse vähendamisel on võtmelise tähtsusega tööhõive suurendamine," ütles Quintin.

Euroopa Komisjoni Tööhõive- ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadi juht Odile Quintini hinnangul ootab Eestit pärast Euroopa Liiduga liitumist elatustaseme tõus. Seda kinnitavad ka varem liitunud riikide kogemused. Kui näiteks Portugali elatustase oli enne liitumist vaid 55 % Euroopa keskmisest, siis 15 aastat pärast liitumist oli see juba 75 %. Elatustaseme tõus

Samal teemal
BNS: EL soovitab Eestil võtta oma tööpoliitika üle liitumise eel
Eesti töö- ja sotsiaalpoliitikas valmistutakse liitumiseks EL-ga
Vaba Euroopa